Kvaliteedi määramise juhend

Antud juhend on koostatud tööstuslikult valmistatud, monteeritava, puidupäritoluga mööbli valmistamise ning väljanägemise kvaliteedi määramiseks.

Juhendit on mõeldud kasutada näiteks toodete kvaliteeti puudutavate reklamatsioonide puhul, määramaks valmis toote nõutavat väljanägemist ning tootmises lubatud kõikumiste ulatust.

Antud juhend ei hõlma algmaterjalidele esitatavaid kvaliteedinõudeid, mis on esitatud juba materjali kvaliteedi sertifikaatides.

Antud juhend põhineb järgnevatel standarditel: SFS 2457 ( “Mööbel, puit, kvaliteedi nõuded” ning SFS 4590 (“Tööstuslik värvimine, kvaliteedi astmed, ehituslik mööblitööstus”) EVS-EN 1153:1998 ,EVS-EN 1116:1998.

1. MÖÖBLI HANKE KONTROLLIMINE JA PUUDUSTEST TEAVITAMINE

2. VASTUTUS HANKE VIGADEST JA PUUDUSTEST

3. MÖÖBLI PINDADE KONTROLLIMINE

Mööbli pindade kontrollimine põhineb pindade üldisel väljanägemise ning pindade montaaziga kaasnevatel võimalikel vigadel. Pindade kontrollimisel võetakse arvesse toote üldmulje ning vastavatele pindadele iseloomulikud omadused, samuti üksikud häirivad vead.
Pindade kontroll toimub üldiselt 1 m kauguselt ja loomulikes valgustingimustes. Üldine põhimõte pindade kontrollil on, et samasse komplekti kuuluvad mööblidetailid peavad moodustama väljanägemiselt ühtse terviku. Komplekti piires on välistatud värvierinevused. Täispuit detailide looduslikest omadustest tingitud toonide erinevused on lubatud vt.p-t.6. Mustriliste pindade puhul kasutatakse võrdluspinnana vastavat näidisust või –mööblit.

4. KAPPIDE KORPUSED JA RIIULID

Pinnad peavad olema terved ja tugevalt kinnitunud alusmaterjalile. Alusmaterjali läbipaistvus läbi pealispinna on välistatud. Servakandid peavad olema terved ning tugevalt kinnitatud alusmaterjalile. Alusmaterjali läbipaistvus läbi pealispinna on välistatud. Servakandi ja pealispinna ühendusserv peab olema terve ning tihe, killunemiseta.
Kappide montaazijärgselt nähtamatutel pindadel on lubatud väiksed töötlus- ja pinnavead. Kappide sisepiondadel aksepteeritakse väikeseid kriime ning lohke.

5. LAMINAAT- JA KILETATUD UKSED

Pinnad peavad olema terved ja tugevalt kinnitunud alusmaterjalile. Alusmaterjali läbipaistvus läbi pealispinna on välistatud.
Melamiinpaberiga kaetud uste siseküljel on lubatud väikesed töötlusvead, mis võib parandada, kuid mitte rohkem kui 1 vigastus/500 mm-le.
Servakandid peavad olema terved ning tugevalt kinnitatud alusmaterjalile. Alusmaterjali läbipaistvus läbi pealispinna on välistatud. Servakandi ja pealispinna ühendusserv peab olema terve ning tihe, killunemiseta.

6. LAKITUD PUITUKSED

6.1 Täispuituksed

Uste fasaadpinnad peavad olema vigastamata ja värvilt sarnased. Puiduliigi eripäradest johtuvad värvi ja mustri kõikumised on siiski lubatud s.h. pöögile ja tammele omased säsikiired. Üldmuljet rikkuvad üksikud eritoonilised uksed on siiski väljavahetatavad. Männile omane maltspuidu loomulik tonaalsus on lubatud. Uste mustri ja tooni kontrolliks kasutatakse võrdluspinnana müügisalongis olevaid näidisuksi ja –kööke.

Uste tagaküljel ja servadel on lubatud väikesed parandatud lõhed, üldmuljet mitte rikkuvad tooni erinevused, lohud ja peegeldused. Tagaküljel või servadel on lubatud ka max. 10 mm terve oks või parandus toote pinna ruutmeetri kohta või 1 toote kohta. Uste esifasaadidel ega tagaküljel pole lubatud freesimisdefektid ega nähtavad liited.

Uste otstes horisontaal- ja vertikaal põikpuude ühendustes, õhu suhtelise niiskuse loomulikest muutustest moodustuv nõks on lubatud vt. Joon 1.

6.2 Spoonitud uksed

Uste fasaadpinnad peavad olema vigastamata ja värvilt sarnased. Puiduliigi eripäradest johtuvad värvi ja mustri kõikumised on siiski lubatud s.h. pöögile ja tammele omased säsikiired. Üldmuljet rikkuvad üksikud eritoonilised uksed on siiski väljavahetatavad. Männile omane maltspuidu loomulik tonaalsus on lubatud. Uste mustri ja tooni kontrolliks kasutatakse võrdluspinnana müügisalongis olevaid näidisuksi ja –kööke.

Fasaadpindadel pole lubatud mingisugused parandused.
Uste tagakülgedel ja servadel on lubatud üldmuljet mitte rikkuvaid nõrku toonivahesid, lohke, ja peegeldusi, samuti paari kuni 5 mm suurusi oksakohti ning parandusi, mis siiski peavad harmoniseeruma fasaadi tooniga.
Spooni ei ole lubatus jätkata pikisüüd. Spoon peab olema tugevalt alusmaterjali küljes kinni. Spooni õmluskoht peab olema terve. Alusmaterjal ei tohi läbi kumada läbi spooni.

6.3 Lakkimise kvaliteet

Uste fassaadpindadel:

  • lakk peab katma kõik pinnad, mis on selleks ettenähtud,
  • pinnad peavad olema vastavalt puidu omadustele siledad ning koostevigadeta,
  • töötlusjäljed on välistatud,
  • süvendused ja ebatasasused on lubatud vaid nurgaühendustes,
  • väikesed üksikud mügarikud on lubatud,
  • muhud, lohud, “apelsiinikoore”-efekt, valguvus, laki parandused, läike erinevused, lakkpindade mõrad ja kestendumine pole lubatud.

Uste tagakülgedel ja servadel:

  • lakk peab katma kõik pinnad, mis on selleks ettenähtud,
  • pinnad peavad olema vastavalt puidu omadustele koostevigadeta,
  • töötlusjäljed võivad olla õrnalt nähtavad,
  • süvendused ja ebatasasused on lubatud nurgaühendustes ning vähesel hulgal põhipindadel,
  • väikesed üksikud mügarikud, lohud, õrn valguvus, laki parandus ning läike ebatasasus on lubatud,
  • lakkpindade mõrad ja kestendamine pole lubatud.

Tähelepanuks! Niisked hoiutingimused võivad kaasa tuua paisumise, tooni erinevused, mõranemised, mille eest valmistaja ei vastuta.

7. VÄRVITUD UKSED

Uste fassaadpindadel:

  • värv peab katma kõik pinnad, mis on selleks ettenähtud,
  • pinnad peavad olema siledad ja kokkukuuluvad,
  • jätkukohad, liited, parandused ja töötlusjäljed, samuti ka õrnad lohud, mis ei riku üldmuljet on lubatud,
  • ebatasasused on lubatud vaid liitekohtades,
  • väikesed üksikud mügarikud on lubatud,
  • muhud, lohud, “apelsiinikoore”-efekt, valguvus, värvi parandused, läike erinevused, värvpindade mõrad ja kestendumine pole lubatud.

Uste tagakülgedel ja servadel:

  • värv peab katma kõik pinnad, mis on selleks ettenähtud,
  • pinnad peavad olema siledad ja kokkukuuluvad,
  • aluspinna ebatasasused, muster, jätkukohad, liited, parandused ja töötlusjäljed, samuti ka õrnad lohud on lubatud,
  • ebatasasused on lubatud liitekohtades ja vähesel määral põhipinnal,
  • väikesed üksikud mügarikud, õrn värvivalgumine ning väikesed parandused on lubatud,
  • muhud, lohud, läike erinevused, värvpindade mõrad ja kestendumine pole lubatud.

MDF-uste töödeldud pindadel (servad ja joonised) on lubatud õrnad ebatasasused võrreldes fasaadiga.

Tähelepanuks! Niisked hoiutingimused võivad kaasa tuua paisumise, tooni erinevused, mõranemised, mille eest valmistaja ei vastuta.

8. ÕLITATUD JA VAHATATUD PINNAD

Pindade õlitamine ja vahatamine on üldiselt kasutatav ja aksepteerirav pinnakatte võimalus. Põhinõudeks õli või vaha ühtlane imendumine puidu pealispinda.

9. TÖÖPINNAD (PLATED)

9.1 Laminaatpinnaga tööpinnad

Pinnad peavad olema terved ja tugevalt kinnitunud alusmaterjalile. Alusmaterjali läbipaistvus läbi pealispinna on välistatud. Servakandid peavad olema terved ning tugevalt kinnitatud alusmaterjalile. Alusmaterjali läbipaistvus läbi pealispinna on välistatud. Servakandi ja pealispinna ühendusserv peab olema terve ning tihe, killunemiseta.

9.2 Täispuit tööpinnad

Täispuit tööpindade otsalippides mõranemine pole lubatud. Täispuit tööpindade puhul tuleb arvestada võimalusega, et puit “elab” suhtelise niiskuse muutuse puhul, mis võib endaga kaasa tuua teatud pragunemist liimühendustes.

9.3 Tööpindadesse tehtud avade töötlemine

Tööpindade montaazil tuleb hoolitseda selle eest, et näit. uputatavate valamute ja muude avade servad töödeldakse silikooniga nii, et niiskus ei pääse tööpinna sisekihtidesse.

9.4 Tehase poolse garantii alla ei kuulu järgnevad defektid:

  • tööpindadele tekkivad kollakad või kollakas-pruunid laigud, mis tekivad kuumade (üle 100`C temperatuuriga) esemete pikaajaline mõju,
  • tööpindade geomeetriliste mõõtude muutumine (paksenemine) servakantide, ühenduste või avades, mis on seotud pikaajalise vedeliku imbumisega PLP-ni.

Köökides kasutatavad materjalid on niiskuskindlad, mitte veekindlad,
s.t. vaatamata standardsete niiskustõkete ja silikoonide kasutamisele ei suuda tehas ega paigaldajad tagada täielikku veekindlust.
Samad tingimused kehtivad ka liidetele: tööpind – pliit ning tööpind – valamu.

10. TÖÖTLEMISE TÄPSUS

10.1 Mõõtmed

Kapi korpuste ja tööpindade mõõtmetes,(laius, sügavus ja kõrgus), lubatud hälbed on ära toodud juba ka Eesti Standardis EVS-EN 1116:1998.

10. 2 Uste ja tööpindade ristnurksus

Uste ja tööpindade ristnurksuse viga ei saa ületada 1 mm toote kohta. Ristnurksust mõõdetakse nurkrauaga vastaskülgede nurkadest. Mõõtmispunkt peab asetsema 500 mm kaugusel nurgast või max. võimalikul kaugusel juhul kui detaili laius on alla 500 mm.

10.3 Uste ja tööpindade sirgjoonelisus

Alla 1200 mm kõrgustel ustel ja alla 1200 mm laiustel tööpindadel võib töötlemisviga olla kauba üleandmisel max. 2 mm ja garantiikontrollil max. 3 mm. Üle 1200 mm kõrgustel ustel ja üle 1200 mm laiustel tööpindadel võib töötlemisviga olla kauba üleandmisel max. 3 mm ja garantiikontrollil max. 4 mm.
Pindade kõverust mõõdetakse pindade otstest tõmmatud joonte abil. Määravaks saab suurim mõõdetud kõrvalekalle. Tasapinnalist kõverust pinna kolme nurga surumise teel vastu tasapinda. Neljanda nurga kõrvalekalle tasapinnast saabki määravaks.

10.4 Uste ja tööpindade ebatasasus

Uste ja tööpindade ebatasasus võib olla kauba üleandmisel ja garantiikontrollil max. 0,5 mm/200 mm. Pinna tasasus määratakse 200 mm pikkuse sirge joonlauaga asetades teda pinnale suvalistes suuntes ning mõõtes tekkiva prao suurust.

11. FURNITUURI TÖÖKINDLUS
Mööblis kasutatav furnituur näit. hinged, sahtli- ja korvirullikud peavad olema hanke ajal töökorras.

12. MÖÖBLI PAIGALDUS
Mööbel peab olema paigaldatud vastavalt tootja juhehditele. Tööpindade ja valamute montaazil on vajalik tagada, et nende kontaktpinnad seinamaterjalidega on tihendatud veekindla materjaliga nagu silikoon jne. Samuti on vajalik tagada uputatavate valamute, kraanide tihendamine välistamaks niiskuse tungimist tööpinda. Kõik tööpinnas olevad avad on töödeldavad samuti niiskuskindla materjaliga.

13. KÖÖGITEHNIKA PAIGALDUS MÖÖBLISSE
Mitmete seadmete montaazil näit. külmikud on vältimatu tagada küllaldase hulga õhu ringlus ümber seadme. Kogu köögitehnika on paigaldatav täpselt vastavalt tehnika valmistaja instruktsioonidele.

14. MÖÖBLI PUHASTAMINE
Mööblit on soovitatav olenevalt kasutamise intensiivsusest ka teatud ajavahemike tagant puhastada mitteabrasiivsete ja – happeliste nõudepesuvahenditega niisutatud pehme puuvillase materjaliga. Tähelepanu! Ülemäärane „ujutamine“ võib kaasa tuua materjalide pundumise. Puhastusaine sobivust kontrollida mittenähtaval pinnal.

Mööbli hooldamine

Nagu enamuse asjade puhul, kehtib ka köögimööbli puhul reegel, et heaperemehelik kasutamine võimaldab Teil tootest rõõmu tunda palju aastaid. Järgides mõningaid lihtsaid praktilisi nõuandeid, on Teie köögimööbel on alati parimas seisukorras.

Parim viis köögimööbli hooldamisest rohkem teada saada, on meie hooldusjuhend. Oleme loonud põhjaliku hooldusjuhendi köögimööbli hooldamisest ning selle ära illustreerinud. Sina saad sellele ligi täiesti täiesti tasuta, klikkides siia. 

Mööblit tuleb kasutada vastavalt ettenähtud sihtotstarbele. Mööblit tuleb hoida ja kasutada kuivades köetavates ruumides, kus õhutemperatuur ei lange alla +10°C. Mööbliesemete riiuleid ja laekaid ei tohi üle koormata raskete esemetega, ustele ei ole lubatud kinnitada ega riputada lisakoormusi. Vältimaks kapiuste hingede ja laegaste deformeerumist, tuleks mööbliesemete uksed ja laekad hoida suletuna. Mööblile ei tohi asetada kuumi esemeid ilma kuumaaluseta. Hoidke mööblipindu alati täielikult kuivana. Köögimööbli detailide pindu on soovitatav puhastada kuiva pehme lapiga (flanell, kalev, plüüs, mitkal). Tööpindade hooldamine (lauaplaat, kraanikauss jms.) peab reeglina toimuma pehme niiske lapiga, poroloonist švammiga või spetsiaalse harjaga, kasutades vastavaid pesuvahendeid. Soovitatakse puhastada ükskõik millise köögimööbli osa võimalikult kiiresti peale selle määrdumist. Juhul, kui Te jätate määrdunud koha kauaks puhastamata, oluliselt suureneb pühkimisjälgede, plekkide ja mööbliesemete ning nende osade kahjustuste tekkimise oht.

Kui mööbli seotistes, kus on kasutatud tõmmitsaid, polte või kruvisid ilmnevad lõtkud, tuleb neid aeg-ajalt pingutada.

Mööblilt on soovitav tolmu pühkida: – lakitud, värvitud või naturaalpuidust pindadelt kuiva pehme riidest lapiga; – dekoratiivplastiku, melamiin-, või laminaatkattega kaetud pindadelt niiske lapiga. Mööbli puhastamiseks ei lubata kasutada lahustavaid, pleegitavaid ja abrasiivseid aineid sisaldavaid pastasid ega vedelikke, millised ei ole ette nähtud mööbli hooldamiseks. Määrdunud pindade puhastamiseks ja värskendamiseks on soovitav kasutada müügilolevaid mööblihooldusvahendeid, järgides nende pakendil toodud eriotstarvet ja kasutamisjuhist. Mööbli määrdunud pindu, samuti klaase ning manuseid võib spetsiaalsete vahendite puudumisel hooldada (puhastada) ka neutraalse pesuvahendi seebilahuse väikese kogusega (näiteks, 2% pesuvahendit, 98% vett). Peale puhastamist peab hoolikalt kuivatama köögimööbli kõik osad, milliseid puhastati. Soovitatakse pöörata tähelepanu ventileeritavatele osadele, tippudele ja ühenduskohtadele. Tähelepanu! Ärge kasutage puhastamisel lappe, švamme, kindaid, mis on immutatud produktidega, milliste kontakt puhastatavate materjalidega on lubamatu. Kõik plekid on õigem kohe eemaldada, et need ei jõuaks kuivada ega sisse imbuda.

Keskkonna klimaatilised omadused ja tingimused võivad mõjutada Teie köögimööbli välisilmet ja kvaliteeti. Kuna köögid ja muud mööblitooted on tundlikud valguse, niiskuse, kuivuse, sooja ja külma suhtes, soovitatakse vältida ühe või mitme loetletud tingimuse kestvust, sest see tingib lakk-ja värvkatete kiirendatud vananemise, mööbli puitelementide kaardumise ja deformatsiooni.

Vältige päikesekiirte otsest sattumist köögimööblile. Pikaajaline otsene päikekiirte toime üksikutele aladele võib põhjustada nende mööblielementide värvierinevuse. Seda erinevust, mis aja jooksul muutub vähem märgatavaks, ei saa lugeda mööblieseme madala kvaliteedi tunnuseks.

Järsud temperatuuri kõikumised võivad tõsiselt kahjustada mööblieset või tema osasid. Soovitatav õhutemperatuur säilitamisel ja/või kasutamisel on +10ºC – +25ºC. Vältige mööbliesemetele tuliste esemete sattumist (triikraud, nõud keeva veega jms) või kuumenemist põhjustatavate kiirguste pikaajalist toimet (võimsate lampide valgus).

Mööblieseme asukoha ruumis ei soovitata hoida pikaajaliselt äärmiselt niiskeid või kuivi tingimusi, seda enam – nende perioodilist vaheldumist. Aja jooksul sellised tingimused mõjuvad mööbliesemete või nende elementide terviklikkusele.

Samas, kui Te juba tekitasite sellised tingimused, on soovitatav ruume sageli tuulutada ning võimalusel kasutada normaalse niiskuse hoidmiseks õhukuivateid või õhuniisutajaid. Igal juhul vältige agressiivsete vedelike sattumist köögimööblile (happed, leelised, õlid, lahustid jms), reaktsioon nendega toob kaasa negatiivseid tagajärgi Teie varale või isegi tervisele.

Samuti tasub teada, et mõned spetsiifilised pesemissegud võivad koosneda agressiivsete keemiliste ainete ja/või abrasiivsete segude kõrgetest kontsentratsioonidest. Selliste pesuvahendite kasutamine köögimööbli puhastamisel on lubamatu!

Köögimööbli erinevate osade hooldamine

Värvitud MDF uksed

Uksed on ette nähtud mööblile, mis paigaldatakse siseruumidesse, kus ei esine suuri temperatuurikõikumisi ning suhteline õhuniiskus on alla 80%. Jälgige, et uksed ei satuks suurte temperatuurimuutustega keskkonda. Ärge paigutage küttekehi (pliit, keeduplaat, röster jms) uste lähedusse. Jälgige, et uksed ei puutuks kokku kuuma õhuga (üle 80 °C). Ärge kasutage uste puhastamiseks abrasiivseid puhastusvahendeid ega lahusteid. Pidage meeles, et kõik köögimööbli lakiga kaetud pinnad võivad aja jooksul muuta värvi mitte ainult sõltuvalt klimaatilistest tingimustest, hooldamise iseloomust, vaid kõige tähtsam – sõltuvalt valguse mõju astmest. Soovitatakse puhastamiseks kasutada valdavalt kuiva pehmet riiet või seemisnahka koos spetsiaalselt selleks ettenähtud puhastusvahenditega. Võib kasutada poleerivaid vahendeid, millistel on reeglina ka puhastamisomadused. Seejuures köögimööbli poleerimiseks ei tohi kasutada muid poleerimisvedelikke, mis on vastunäidustatud kontaktide osas toiduainetega – tutvuge tähelepanelikult instruktsiooniga! Vältimaks jäävate plekkide teket eemaldada uksele sattunud mustus (kohv, vein jne) kohe. Väldi ukse vigastamist teravate esemetega. Kategooriliselt on lubamatu kõvade puhastusseadiste kasutamine (kraabitsad, plastik-või metallkiudšvammid)! Garantii ei laiene mehhaanilistele vigastustele, vee- ja kuumuskahjustustele!

Melamiin ja spoonitud karkassid

Väldi kapiriiulite ja laegaste ülekoormamist raskete esemetega. Klaasriiulite soovitav kandevõime 1,5 kg. Kõik raskused kappide sees peab paigutama selliselt, et saavutada koormuse ühtlast jaotumist kogu olemasolevale pinnale ning tagada libisevate osade tasakaal. Riiulitel soovitame paigaldada printsiibil: raskemad – äärtele (tugidele) lähemale, kergemad – keskele. Kõrgeid elemente (kolonne, mitmekorruselisi kappe jms) soovitatakse koormata alumistes sektsioonides nende elementide püsivuse tagamiseks.

Korpusköögimööbli kasutamisel ei ole lubatud staatiline vertikaalkoormus (eriti jõupingutusega ühte punkti): sahtlite põhja üle 15 kg, (kappide) riiulitele üle 10 kg. Uste avamise normaalne jõupingutus – kuni 3 kg; sahtlite avamise jõupingutus – kuni 5 kg.

Ärge vedage esemeid mööda köögimööbli pealispinda ning ärge taguge pindu teravate (lõikavate) või raskete kõvade esemetega.

Pöörame Teie tähelepanu sellele, et köögimööbli elemendid, mis asuvad gaasi-või elektripliidi lähedal, on ohustatud soojuse poolt, mille tõttu soovitatakse eraldada neid soojusallikatest vastavate soojusisolatsioonimaterjalidega.

Hoolduseks kasutada pehmet, niisket lappi. Vajadusel kasuta koduses majapidamises enamlevinud mitteabrassiivseid puhastusvahendeid. Vältimaks veekahjustuste ja jäävate plekkide teket eemaldada karkassile sattunud mustus koheselt. Spoonitud karkassi puhul vaata puituste hooldust. Garantii ei laiene mehhaanilistele vigastustele, vee- ja kuumuskahjustustele.

Laminaadist töötasapinnad

Kuumade esemete asetamiseks tööpinnale kasutada spetsiaalseid aluseid. Lõikamiseks kasutada lõikelauda. Liimpuidust töötasapindu tuleb õlitada naturaalse linaõliga vastavalt kasutusele 2-3 korda aastas. Vältimaks veekahjustuste ja jäävate plekkide teket eemaldada tasapinnale sattunud mustus koheselt. Garantii ei laiene mehhaanilistele vigastustele, vee- ja kuumuskahjustustele.

Kõrgsurvelaminaadiga kaetud tasapinnad ei vaja tänu oma tihedale pealispinnale mingit erilist hooldust, kuid siiski tuleb neid regulaarselt puhastada. Liitekohtadele lisatud silikoon on vajalik niiskuse tõkestamiseks. Kahjustuste ärahoidmiseks vältida pikaajalist kokkupuudet veega liite- ja lõikekohtadel, kanditud kohtade ümbruses. Kõrgeim lubatud temperatuur hetkeliseks puuteks tööpinnaga on 180 C° • Kuumade esemete asetamiseks tööpinnale kasutada spetsiaalseid aluseid.

Lõikamiseks kasutada lõikelauda. Selliste määrivate asjade puhul nagu huulepulk, kingapuhastusvahend, põrandapoleerimisvahend, veri, bakteroloogiline reostus, värvid, õlid, lahustid, lakid, liim, kleepuvad ained jms. võib kasutada selliseid orgaanilisi puhastusaineid nagu atsetoon, bensiin, piiritus jne. Kahe komponendiga lakid, kleepuvad ained ja sünteetiline vaik tuleb eemaldada kohe, kui laminaat on nendega määrdunud, sest nad on eemaldatavad ainult enne kuivamist! Puhastada tuleb vett ja orgaanilisi puhastusvahendeid kasutades. Silikooni, pitsativärvi või mööblipoleerimisvahendit saab puhastada silikoonieemaldajaga.

NB! MITTE TEHA SEDA LAHTISE TULE LÄHEDUSES! AKNAD LAHTI JÄTTA!

Määriv aine nagu mustus, tolm, pliiats, tint, kriit, viltpliiatsi ja markeri plekid, kohvi, tee, õli, küünelakk, nikotiin, nõrk vaha (küünal, trükivärv) on kõige paremini eemaldatav puhastades pinda sooja vee ja riidelapi või puhastuskäsnaga ja seejärel paberrätikuga kuivatades. Peale eelpool nimetatud vahendite võib kasutada ka tavalisi puhastusvahendeid, kuid mitte küürimisvahendeid (nagu pesupulber ja seebid). Vajadus puhastada pind mustusest sõltub mustuse tasemest. Peale puhastamist vahendiga tuleks see eemaldada puhta lapiga või aknapesemisvahendiga, parema tulemuse saavutamiseks võib protsessi korrata. Pesemisvahend tuleks eemaldada ettevaatlikult vältimaks kriimustusi, sest hiljem hakkab mustus kriimustuste pragudesse kogunema.

Regulaarse puhastamise korral mitte kasutada küürimisvahendeid (küürimispulber, igasugused harjad ja muud hõõrumisvahendid või teravad esemed). Samuti tuleks vältida poleerimisvahendeid, läikevahendeid ja vahasid, samuti puhastusvahendeid, mis sisaldavad happeid või happelisi sooli (aminosulfatsiid, hüdrokloriidhape, hõbedapoleerimisvahend).

Raskestieemaldatavad määrdumised Võimaluse korral kasutada puhastusvahendeid, mis on laminaadile ohutumad ja lasta neil kauem (isegi tunde) laminaadi peal toimida. Et eemaldada eriti raskesti eemaldatavaid lubjajäänuseid, võib kasutada 10% äädika- või sidrunihapet. Kategooriliselt on lubamatu kõvade puhastusseadiste kasutamine (kraabitsad, plastik-või metallkiudšvammid)!Graniidist ja marmorist töötasapinnad Graniidist toode on mõeldud kasutamiseks nii sise- kui välistingimustes. Kuigi toode on töödeldud spetsiaalse kivikaitsevahendiga, mis hoiab ära toiduainete ja jookide poolt põhjustatud plekkide tekke, tuleb arvestada ikkagi, et marmor ja graniit on “elusmaterjalid” ning selliste pindade iseärasuseks on kalduvus vedelike imendamiseks. Sellest lähtudes on plekkide ja puhastusjälgede tekkimise oht. Peale köögimööbli hooldamise üldtingimusi (vt ülaltoodut) soovitatakse rasva eemaldamise vajadusel kasutada denatureeritud piirituse lahust. Happeliste ainete ja õlide sattumisel tööpinnale puhastada need sealt pehme niiske lapiga hiljemalt 12 tunni jooksul. Kivikaitsevahend on hügieeniliselt puhas. Toote hooldus: puhastada pehme niiske lapiga, kasutada võib erinevaid mittehappelisi puhastusvedelikke, 2 korda aastas puhastada kiviseebiga.

Marmorist töötasapinnad on mõeldud kasutamiseks sisetingimustes. Toote hooldus: puhastada pehme niiske lapiga, kasutada võib erinevaid mittehappelisi puhastusvedelikke, 2 korda aastas puhastada kiviseebiga.

Kaitske pindu aegajalt spetsiaalseid marmor-ja graniitpindadele ettenähtud märgumatuid vahendeid kasutades. Peale selliste vahendite kasutamist hõõruge pinnad kuivaks pehme kuiva riidega. Puhastamise lõpus alati hoolikalt kuivatage niisutatud piirkonnad.

Uksehinged

Käepidemed ja uksehinged ei ole mõeldud lisaraskuste kandmiseks. Vajadusel niisketes kohtades soovitatav õlitamine. Peale paigaldust võib uks vajada järel-reguleerimist.

Sahtlid

Blum Tandembox sahtli kandevõime on 30 kg. Blum Tandembox sahtel avaneb 100% ja on vaikselt sulguv. Sahtlid erihooldust ei vaja. Blum Metabox sahtli kandevõime on 25 kg. Blum Metabox sahtel avaneb 80% ja on vaikselt sulguv või ilma vaikse sulgumiseta.

Metallpinnad (kaasa arvatud lakiga kaetud)

Ei soovitata kasutada abrasiiv-või korrosioonomadustega vahendeid, samuti metallkiududest või laastmaterjalist švamme. Peale puhastamist efektse läike pinnale annab selle poleerimine pehme kuiva riidega.

Keraamilised pinnad

Eelkõige peab meeles pidama, et keraamika (fajanss, portselan) on habras materjal: ärge vedage mööda pindu ning ärge lööge neid raskete kõvade esemetega. Peale üldisi hooldustingimusi (vt ülaltoodut) soovitatakse rasva eemaldamise vajadusel kasutada denatureeritud piirituse vesilahust. Võimalik puhastada kasutades aknapuhastusvahendit.

Klaaspinnad

Eelkõige pidage meeles, et klaaspinnad on haprad ning võivad puruneda löögi tagajärjel. Ärge vedage esemeid mööda pindu ning ärge lööge tasapinda raskete kõvade esemetega. Kasutage puhastamiseks spetsiaalseid klaasivahendeid. Ei tasu kasutada abrasiivsete omadustega vahendeid, samuti metallkiududest või laastumaterjalist švamme.

Elektrimajapidamisriistade ekspluatatsioon

Mööblitoote koosseisu kuuluvate elektrimajapidamisriistade ja-tarvikute ekspluatatsiooniks, hoolduseks ja puhastamiseks peate lugema läbi ja täitma instruktsioone, mis on äratoodud firmade-valmistajate poolt lisatud ekspluatatsioonijuhendites.

Teatud perioodi möödudes võib juhtuda, et mõningad mehaanilised osad (lukud, hinged jne) kaotavad optimaalse reguleerituse ja õlituse, mis olid teostatud köögimööbli kokkupanemisel. Sellised ilmingud võivad esineda uste kriuksumises, nende avamise või sahtlite väljatõmbamise raskuses jne. Seetõttu olmemööbli kasutamisel ei maksa kasutada ülearust jõudu uste, väljatõmmatavate sahtlite ning muude liikuvate osade avamiseks. Nende nõuetekohane töö tagatakse hingede õigeaegse reguleerimisega, samuti juhtliistude parafiiniga või analoogsete vahenditega määrimisega. Keermeühendite sõlmede nõrgenemisel peab neid perioodiliselt pingutama.

Ülaltoodud tingimuste ning soovituste mittejärgimine, mis põhjustab mööblitoote defekti, on aluseks garantiiteenindusõiguse kaotamisele.

Mööbli hooldusjuhend