Kas sinu kööki sobib söefiltriga õhupuhasti või väljatõmbega lahendus? See on üks esimesi tehnilisi otsuseid, mis tuleb köögimööbli tellimise alguses ära teha — sest sellest sõltub, kuidas kapid, torustik ja elektritööd paika planeeritakse. Hiljem ümber otsustada on kallis ja tülikas.
Selles postituses vaatame läbi mõlema lahenduse tugevused ja piirangud, näitame, kuidas arvutada õige võimsus, ning selgitame, mida peab õhupuhasti puhul köögiprojekti planeerides arvestama.
Kaks põhimõtet: väljatõmme ja retsirkulatsioon
Väljatõmbega (ventileeriv) õhupuhasti juhib toiduvalmistamisel tekkiva õhu koos rasva, niiskuse ja lõhnaga torustiku kaudu majast välja. Rasvafilter püüab kinni rasvaosakesed, ülejäänu lahkub ruumist.
Söefiltriga (retsirkulatsiooniga) õhupuhasti ei vaja lõõri. Õhk tõmmatakse läbi rasvafiltri ja seejärel läbi aktiivsöefiltri, mis seob lõhnamolekulid, ning puhastatud õhk suunatakse tagasi kööki. Niiskus ja soojus jäävad ruumi.
Sama õhupuhasti mudel on tänapäeval sageli mõlemas režiimis kasutatav — vahe on selles, kas paigaldatakse väljatõmbetoru või söefiltri komplekt. Just seepärast tasub otsus teha juba köögiprojekti joonisel, mitte poes.
Millal on söefiltriga õhupuhasti ainus või parim valik
- Korteris ei tohi õhupuhastit ühisventilatsiooni lõõri ühendada. See on kõige levinum põhjus. Sundventilatsiooni või ühise loomuliku tõmbega lõõri survestamine ajab lõhnad naabrite juurde ja rikub kogu maja õhuvahetuse tasakaalu. Enne otsustamist küsi korteriühistult üle.
- Majas on soojustagastusega ventilatsioon. Rasvane köögiõhk rikub soojusvaheti, mistõttu õhupuhastit sinna süsteemi tavaliselt ei ühendata.
- Saarepliit keset kööki. Toru vedamine lae sisse või vahelae kaudu on kallis või füüsiliselt võimatu.
- Renoveerimine, kus välisseinani ei ole mõistlikku trassi. Pikk ja käänuline toru kaotab niikuinii suure osa võimsusest.
- Väga õhutihe uus maja. Tugev väljatõmme tekitab alarõhu, mis võib häirida teiste seadmete tööd.
Millal eelistada väljatõmbega õhupuhastit
- Eramaja, kus saab teha lühikese ja sirge trassi välisseina. Toru soovituslik läbimõõt on vähemalt 120 mm, parem 150 mm — kitsam toru vähendab võimsust ja tõstab müra.
- Gaasipliit. Gaasipõletamise saadused on mõistlik ruumist välja juhtida.
- Palju praadimist, wokk-toidud, suitsutamine. Väljatõmme eemaldab lõhna ja niiskuse tunduvalt tõhusamalt kui söefilter.
- Sa ei taha filtrite vahetamisega tegeleda. Väljatõmbe puhul pead hooldama ainult rasvafiltrit.
Söefiltriga vs väljatõmbega õhupuhasti — võrdlus
| Näitaja | Söefiltriga (retsirkulatsioon) | Väljatõmbega (ventileeriv) |
| Lõhna eemaldamine | Hea, kui filter on värske; nõrgeneb filtri vananedes | Kõige tõhusam — lõhn lahkub ruumist |
| Niiskus ja soojus | Jääb kööki | Juhitakse välja |
| Paigaldus | Lihtne, torustikku ei vaja | Vajab lõõri või välisseina trassi |
| Sobib korterisse | Jah, enamasti ainus lubatud variant | Ainult ühistu loal ja eraldi lõõri olemasolul |
| Püsikulu | Söefiltrid tuleb regulaarselt vahetada | Ainult rasvafiltri pesu |
| Müra | Filtri takistus tõstab müra kõrgetel kiirustel | Sõltub torustiku pikkusest ja põlvedest |
| Mõju köögimööblile | Vajab õhu väljumisava kapis või karniisis | Toru peab kappidest läbi mahtuma — planeeri ette |
Õhupuhasti võimsus: kuidas arvutada
Võimsust mõõdetakse kuupmeetrites tunnis (m³/h). Rusikareegel: korruta köögi ruumala 6–12ga. Alumine ots sobib, kui teed vähe praadimist, ülemine ots avatud köögi ja aktiivse kokkamise korral.
Näide. Köök 12 m², lae kõrgus 2,5 m → ruumala 30 m³.
- Miinimum: 30 × 6 = 180 m³/h
- Soovituslik ülempiir: 30 × 12 = 360 m³/h
Avatud köögi puhul, kus köök ja elutuba on üks ruum, arvesta kogu avatud ala ruumalaga — muidu jääb õhupuhasti nõrgaks ja lõhnad kanduvad diivanini.
Söefiltriga lahenduse puhul võta varu. Filter tekitab takistuse, mistõttu reaalne tootlus jääb kataloogi tipp-numbrist väiksemaks. Praktikas tasub valida mudel, mille deklareeritud võimsus on arvutatud vajadusest umbes kolmandiku võrra suurem, ja kasutada seda madalamal kiirusel — nii on ka müra väiksem.
Müra kohta üks lihtne mõõdupuu: kui õhupuhasti on tavakiirusel oluliselt üle 55 dB, ei taha keegi seda kööki sisse lülitada. Suurema võimsusega mudel madalal kiirusel on alati vaiksem kui nõrk mudel maksimumil.
Söefilter: kui tihti vahetada
Tavalist aktiivsöefiltrit tuleb keskmise kasutuse juures vahetada iga 3–6 kuu tagant. Kui kööki kasutatakse iga päev ja palju praetakse, kipub see olema pigem 3 kuud. Märk, et filter on läbi: lõhn hakkab püsima ka siis, kui õhupuhasti töötab.
Osadel tootjatel on regenereeritavad pikaajalised söefiltrid, mida saab teatud aja tagant ahjus taastada ja mille eluiga ulatub mitme aastani. Need on ostmisel kallimad, kuid pikas plaanis mugavamad — kontrolli mudeli juhendist, kumb tüüp sinu õhupuhastil on.
Rasvafilter on eraldi lugu ja seda tuleb mõlema lahenduse puhul hooldada: metallist rasvafiltrit pestakse tavaliselt kord kuus nõudepesumasinas või kuumas seebivees. Määrdunud rasvafilter vähendab võimsust ja on tuleohtlik.
Paigalduskõrgus ja laius
Täpne kõrgus tuleb alati tootja juhendist, kuid üldised vahemikud on järgmised:
- Induktsioon- ja elektripliit: ligikaudu 55–65 cm pliidi pinnast.
- Gaasipliit: vähemalt 65–75 cm — leek nõuab suuremat vahet.
- Laius: õhupuhasti peaks olema vähemalt sama lai kui pliit, eelistatult laiem. 60 cm pliidi kohale sobib 60 cm õhupuhasti, aga 80 või 90 cm püüab auru märgatavalt paremini kinni.
Liiga kõrgele paigaldatud õhupuhasti näeb kenam välja, aga ei tööta. Liiga madal segab kokkamist ja määrdub kiiresti.
Kuidas õhupuhasti köögiprojektiga kokku planeerida
Õhupuhasti valik mõjutab otseselt mööblit. Kui plaanid eritellimusel köögimööblit, tuleb juba joonise faasis paika panna:
- kapi sisemõõt integreeritava või tööpinda integreeritud õhupuhasti jaoks;
- toru trass — kust toru kappidest läbi läheb ja kui palju see riiulipinda sööb;
- õhu väljumisava retsirkulatsiooni puhul (tavaliselt ülemise kapi karniisi või dekoratiivvõre kaudu);
- pistikupesa asukoht, et juhe ei jääks nähtavale;
- tagasein pliidi kohal — vaata kõrgsurvelaminaadist tagaseinu ja värvitud klaasist tagaseinu, mida on pliidi kohal kõige lihtsam puhtana hoida.
Mööblimasina projektides käivad need otsused läbi ühe ja sama kontaktisikuga, kes vastutab nii mööbli, köögitehnika kui ka paigalduse kokkusobivuse eest. Kui õhupuhasti valik on lahtine, planeerime kapi nii, et mõlemad lahendused mahuvad — see maksab null eurot, kui seda teha õigel ajal.
Kokkuvõte
Korteris on söefiltriga õhupuhasti enamasti ainus lubatud lahendus ja tänapäevaste filtritega täiesti töökindel valik — eeldusel, et võimsus on piisav ja filtrit vahetatakse õigel ajal. Eramajas, kus saab teha lühikese sirge trassi, annab väljatõmme parema tulemuse ja väiksema püsikulu.
Üldisemad valikukriteeriumid — tüübid, perimeetertõmme, bipolaarne ionisatsioon, valgustus ja tööiga — oleme kokku võtnud postituses „Õhupuhastaja köögis — vajalik, aga kuidas valida õige?“. Ionisatsioonitehnoloogiast, mis aitab just retsirkulatsiooniga lahendust tõhusamaks muuta, saad lugeda postitusest Falmec E.ion sarja õhupuhastist.
Korduma kippuvad küsimused
Kas söefiltriga õhupuhasti eemaldab lõhna sama hästi kui väljatõmbega?
Ei. Värske aktiivsöefilter seob lõhnamolekulid hästi, kuid niiskus ja soojus jäävad kööki ning filtri vananedes tõhusus langeb. Väljatõmme juhib kogu õhu ruumist välja ja on seetõttu alati tõhusam. Korteris, kus lõõri kasutada ei tohi, on söefilter siiski õige valik.
Kui tihti tuleb aktiivsöefiltrit vahetada?
Keskmise kasutuse juures iga 3–6 kuu tagant, igapäevase praadimise korral pigem iga 3 kuu tagant. Regenereeritavad pikaajalised filtrid kestavad tootja juhendi järgi mitu aastat, kui neid perioodiliselt ahjus taastada.
Kui võimas õhupuhasti mul vaja on?
Korruta köögi ruumala (pindala × lae kõrgus) 6–12ga. 30 m³ köögi puhul teeb see 180–360 m³/h. Avatud köögi puhul arvesta kogu avatud ala ruumalaga ja söefiltriga lahenduse puhul võta umbes kolmandiku jagu varu.
Kas õhupuhastit tohib korteris ventilatsioonilõõri ühendada?
Üldjuhul mitte. Ühise lõõri survestamine kannab lõhnad teistesse korteritesse ja häirib maja õhuvahetust. Luba tuleb küsida korteriühistult ning paljudes majades on see keelatud — seepärast paigaldataksegi korteritesse valdavalt söefiltriga õhupuhasteid.
Kui kõrgele õhupuhasti paigaldada?
Induktsioon- ja elektripliidi kohale ligikaudu 55–65 cm, gaasipliidi kohale vähemalt 65–75 cm. Täpne miinimum on alati tootja juhendis. Liiga kõrgele paigaldatud õhupuhasti ei püüa auru kinni.
Kas õhupuhasti valik mõjutab köögimööbli projekti?
Jah, otseselt. Sellest sõltub kapi sisemõõt, toru trass, õhu väljumisava, pistikupesa asukoht ja mõnikord ka ülemiste kappide kõrgus. Seepärast paneme Mööblimasinas õhupuhasti lahenduse paika juba köögiprojekti joonisel, mitte paigalduse ajal.
Kas Mööblimasinalt saab tellida ainult õhupuhastit?
Ei. Valmistame eritellimusel köögimööbli terviklahendusi ning köögitehnika käib projekti juurde. Eraldi tehnikat, tööpindu, kapiuksi ega furnituuri me ei müü.
Planeerid uut kööki? Vaata meie tehtud töid, tutvu köögimööbli hinnanäidistega või võta meiega ühendust — paneme õhupuhasti, tehnika ja mööbli ühte plaani kokku.
