Köögi planeerimine otsustab, kas köök töötab kümme aastat või tüütab juba esimesest kuust. Materjalid, mõõdud, tehnika, planeering ja valgustus tuleb otsustada enne, kui esimene detail lõigatakse. Selles juhendis on viis asja, mille Mööblimasin on 2007. aastast alates ja enam kui 2400 köögi jooksul kõige kulukamateks vigadeks õppinud.
Mida see juhend katab
- Materjalide valik: karkass, furnituur, töötasapind ja esipaneelid
- Tööpinna ja kappide kõrgused
- Köögitehnika valik
- Köögi planeering: L, U, saar või poolsaar
- Väike köök ja õige suurusega tehnika
Koos sellega, kuidas meie ruumi kasutamise eelistused muutuvad, kaovad ka vanad standardid. Kuigi köök on alati olnud kodus kesksel kohal, soovitakse praegusel ajal köögilt veel enamat. Lisaks söögitegemisele võib kööki õhtusel ajal kasutada baarina, kuhu sõpru kutsuda. Paljud ettevõtjad, kelle töö on tehtav online kanalite kaudu ja füüsiline asupaik ei ole oluline, sõlmivad äritehinguid köögis latte‘t rüübates. Miks mitte!
Köök seostub sotsiaalsusega, kus pereliikmetega päevasündmusi arutada või lastega koolitükke üle vaadata. Köögis toimub alati midagi põnevat.
Pidades silmas mõnd lihtsat nõuannet, mis meil praktika käigus on kogunenud, saadki luua just Sulle sobiva köögi.
1. Materjalide valik: karkass, furnituur, töötasapind ja esipaneelid
Materjalidest on palju kirjutada ning ei ole sugugi üllatav, et just selles punktis satuvad kliendid tihti ummikseisu. Otsitakse abi foorumitest ja kuulatakse tuttavate soovitusi. Köögi kestvuse nimel on mõistlik investeerida kvaliteeti. Oluline ei ole ainult see, milline on disain ja välimus vaid ka furnituuri vastupidavus ja materjalide sobivus Sinu ja kogu pere vajadustega (praktilisus).
Põhiline valikute tegemine tuleb teha neljas kategoorias – karkass, furnituur, töötasapind ja esipaneelid.
Karkassi puhul on oluline, et seda oleks lihtne puhastada. Karkasside valmistamisel kasutatakse peamiselt melamiiniga mööbliplaate, mis tähendab lihtsustatud kujul, et puitlaastplaadile on kleebitud õhuke paber, mida on immutatud vaiguga. Lõpptulemus annab välispinnale veekindluse ja vastupidavuse. Melamiini on saadaval väga paljudes erinevates toonides ja mustrites. Valdavalt toodetakse karkassi mittenähtavad osad valgest melamiinplaadist. Nähtavatele osadele valitakse ühtlasema väljanägemise saamiseks enamasti esipaneelidega samad toonid.
Furnituuri ehk mööblitarvikud tuleks valida töökindluse ja vastupidavuse järgi. Parima tulemuse garanteerib tunnustatud brändi valik. Tänasel päeval on ennast kvaliteedi osas tõestanud suurtootjad nagu Blum, Hettich, Grass ja Häfele ning mõned teised veel. Neil firmadel on olulisel kohal furnituuri vastupidavuse ja liikuvuse testimine ning alles siis lastakse toode arendusmeeskonna poolt edasi masstootmisesse. Ilma märgistuseta, tundmatu tootja mööblitarvikuid ei tasuks kindlasti oma köögimööbli juures lasta kasutada. Hoiate kokku hulga raha ja närve.
Töötasapinna peale mõeldes on hea teada, et materjalid nagu kõrgsurvelaminaat ja klaas on väga vastupidavad ning kergesti hooldatavad. Kõrgsurvelaminaat sobib kõige paremini hinnatundlikumale kliendile.
Täispuidust tööpinnad vajavad rohkem hoolt ja tähelepanu.
Presskivi on väga stiilne ja vastupidav, kuid tootmise ja tehnoloogia tõttu kõige kallim valik. Samas, kes hindab looduslikke materjale, siis presskivi on 93% ulatuses vaid looduslikest materjalidest tehtud, millele on 7% ulatuses lisatud liimvaike.
Presskivi suureks eeliseks on veel see, et valamu saab kinnitada tööpinna külge altpoolt ja pliidiplaadi “uputada” tööpinnaga tasaseks. Pliidi tasapaigaldus eeldab ainult õige plaadi valikut. Oluline on, et pliidiplaadil ei oleks eraldi raami ja see oleks faasitud ehk lihvitud servadega. Kõik see tagab tööpinnal hügieenilisema tulemuse – ei ole üleliigseid servi, mis võivad toidujääke või mustust koguda.
Esipaneelid jäävad köögimööbli väljanägemise juures enim silma, sest köögi pinnast võtavad suure osa enda alla kapid ja sahtlid. Materjalide valik on siin suursugune. Juba üsna pikka aega on populaarne materjal olnud MDF, mis on valmistatud termomehaaniliselt jahvatatud puidust. Tänu pinna siledusele on seda lihtne värvida. Toone MDF’i jaoks on värvikataloogis lugematul hulgal. Viimistlusena on levinud kõrgläige, poolmatt ja matt. Kõrgläikeline viimistlus on mõeldud peamiselt siledatele ja poolmatt ning matt raamiga esipaneelidele.
Väga vastupidav ja soodne lahendus on valida melamiiniga kaetud mööbliplaadid esipaneeli materjaliks. Neid tellitakse tihti just naturaalpuidu imitatsiooniga. Lisaks soodsale hinnale on melamiiniga kaetud pindu lihtne hooldada ja plekkide imendumise ohtu ei ole.
Kappide ja sahtlite uksi saab tellida muidugi ka täispuidust, kuid see valik on hinnalt kalleim. Tagasihoidlikuma eelarvega köögiplaneerija saab valida naturaalspooni, sest see on hinnalt soodsam.
Tulles viivuks tagasi veel kõrgläike juurde, siis on olemas ka erilisi MDF plaate, mille pinnale on laotatud õhuke peegeldust lisav plastiku kiht (Acrylux kõrgläikelised plaadid). Sama efektne tulemus jääb ka polüesterkiuga kaetud MDF plaadi puhul, mida tuntakse Polygloss nime all. Polyglossi toonide ja värvikombinatsioonide valik on laiem.
Sisekujundajad soovivad alati kombineerida erinevaid materjale uudsel viisil ja tulemus on kindlasti stiilipuhas ning lisab köögile lisaväärtuse. Näiteks täispuidust või presskivist töötasapindade kasutamine koos kõrgläikeliste esipaneelidega. Aga, kui teie peres on kasvamas väiksed lapsed, kes alles avastavad kõndimise rõõme, siis tulemus on see, et tekib rohkelt lapiga nühkimist kõikide nende näpujälgede pühkimiseks. Taolisi olukordi saab vältida just teadlike otsuste ja piisava info kogumisega.
2. Tööpinna ja kappide kõrgused
Keegi meist ei tahaks end tunda peale söögivalmistamist väsinuna. Ei soovi ju tulla köögist kange seljaga või valutavate päkkadega. Vastavalt siis, kas töötasapind liiga madal või on seinakapid liiga kõrgel. Eritellimuse eelis tulebki siin hästi esile. Lisaks, kui koos kokkajaid on peres mitu, siis vastavalt pikkusele on hea ära jaotada tegevused. Näiteks pikemale võiks jääda seinakappidest asjade võtmine, siis olgu need kapid tema kõrgusele vastavad jne.
Lühematele inimestele sobib tööpinna kõrgus 85 cm, pikematele kõrgus 90 cm või 95-100 cm. Ülemiste ja alumiste kappide vahe on keskmiselt 60 cm, kuid see ei ole samuti fikseeritud mõõt.
Seinakappide sügavuse juurde liikudes on jällegi kasulik nõuanne meil varuks. Praktika on näidanud, et sügavus 35 cm on optimaalne, sest näiteks 45 cm puhul on oht pead vastu kappe ära lüüa. Ja tagumised asjad jäävad sügavates kappides varju.
Paljudel suurematel tootjatel on standardina seinakappide sügavus vaid 30 cm. Siinkohal tasub enne valiku tegemist uurida, millised on teie pere vajadused. 30 cm sügavusega seinakapid mahutavad vähem, nt ei mahu sinna suuremad praetaldrikud.
3. Köögitehnika valik
Uue köögi tellimuse üks kulukaim osa on köögitehnika, mille valimisel soovitame olla väga hoolsad. Kiirustamata võiks kirja panna tingimused, millist tehnikat vajatakse. Siinkohal on raske öelda, mis on parim, sest olulist rolli mängivad ka kliendi eelistused ja harjumused. See tähendab, et kui ühe inimese jaoks on oluline disain, siis teine vaatab tehnilisi parameetreid ja kolmas jälgib vaid kasutusmugavust.
Üldised tehnika kvaliteedi tunnused on seotud siiski tulemusega, st kas masin teeb oma töö hästi ära.
Nõudepesumasina ja õhupuhastaja puhul kindlasti madal müratase, kuid eelisjärjekorras tuleks veenduda, et nõud saavad toidujäätmetest ja tuba toidulõhnadest puhtaks. Õhupuhastaja juures tuleb veel tähele panna seda, et võimsus peab olema tasakaalus pliidiplaadi suurusega (imamisvõimet mõõdetakse ruutmeetrites). Kui valitakse brändide vahel, siis on soovitus kasutada Falmec’i toodangut, sest nemad on spetsialiseerunud ainult õhupuhastitele.
Pliidiplaatide võimsusest sõltub, kui kiiresti toit seal valmib. Üha enam köögitellijaid langetab viimasel ajal valiku induktsioonpliidi kasuks. Soovitus oleks valida lihtsa süsteemiga pliidiplaat. Isegi nii kerge funktsioon nagu taimer, leiab kasutust vaid 3-4 % kasutajate hulgas ja enamus on seda teinud vaid üks kord. Kui rääkida brändieelistustest, siis gaasipliidi puhul Smeg on hea valik.
Külmiku valikul võiks võimalusel alustada energiatarbe võrdlusega ja edasi vaadata disaini ja suurust.
Ahjule on ka mitmeid erinevaid nõudeid, valik sõltub palju kokkaja personaalsetest eelistustest, ent küpsetamistulemus peaks olema siin esikohal, siis kasutus- ja hooldamismugavus. Kuna ahju vahetamine on kulukas ja tüütu ettevõtmine, siis tasub kindlasti uurida, milline on parim võimalik mudel, arvestades Sinu eelarves olevaid võimalusi.
4. Köögi planeering: L, U, saar või poolsaar
Vastavalt sellele, millised on Sinu eesmärgid ja ruumi võimalused, saab planeerida köögi kuju. Olemas on neli-viis klassikalist köögi planeeringut, millest paljud ilmselt on kuulnud:
- ühe- või kahepoolse töötasapinnaga lahendus. Idee ja eeskuju pärineb ajalooliselt laeva köökidest, kus kogu pind on vaja võimalikult täpselt ära kasutada ja eraldi söögivalmistamise lauda ei eksisteeri;
- L-kujulised köögid, kus nurk on efektiivselt ära kasutatud, et mitte töötasapinna ruumi kaotsi lasta;
- U-kujulised köögid, mille kolm lähestikku külge tagavad sujuva kokkamise, sest kõik vajalik on käeulatuses;
- viimase aja trend on paigaldada saar keset kööki, mis annab ruumile õhulisust. Mõnel puhul luksuslik võimalus vältida ülemiste seinakappide rida;
- poolsaare kujuline lahendus on populaarne avatud köögi planeeringu puhul. Selline lahendus võimaldab töötasapinna osa teha ühe pika sirgena ja lõpetada söögilauaga. Lahendus annab kokale juurde lisaruumi, aga tekitab ka ülemineku köögist elutuppa.
Kui üldplaneering on paigas, siis olenemata kujust on hea meeles pidada “kuldse kolmnurga” reeglit, mis tähendab seda, et paiguta võimalusel pliit, külmik ja kraanikauss kolmnurkselt üksteise suhtes. Lisaks saab jälgida, et kraanikauss ja nõudepesumasin ei oleks üksteisest liiga eemal. Sellega seoses vaata, et kraanikausi alla paigutatud prügikasti lähedusse jääks vähemalt üks tööpind ja et ka köögisaare ääres istudes oleks prahti lihtne ära visata. Ära unusta, et potid pannid oleks pliidi lähedal kappides jmt taoline detailsus.
Loomulikult on hea üle vaadata kappide ja sahtlibokside hulk. Väiksemas köögis piisab ehk ühest sahtliboksist, suurema köögi puhul võiks sahtlibokse olla juba kaks kuni kolm. Sahtlid on alati mugavamad, kui kapid, sest avades saad kiiremini ülevaate.
Mida väiksem köök, seda rohkem tuleks ära kasutada kõik pinnad (ahjukapi sügav sahtel, soklisahtlid jne).
5. Väike köök: õige suurusega tehnika
Köögis tasakaalu hoidmiseks on nutikas valida väiksema laiusega ahi (45 cm) ja kahe keedualaga pliit (laius 30 cm) või kolme keedualaga pliit (laius 45 cm). Valamut valides kehtivad sarnased mõõdud, st et kraanikauss mahuks 45 cm või 60 cm laiusele aluskapile. Suuremate valamute puhul ka 80-90 cm aluskapile.
Samuti soovitame hoolikalt kaaluda, kas nõudepesumasin on hädavajalik, kui ruumi selle paigutuseks napib.
Mõistes ilu ja kasutusmugavuse vahelist tasakaalu, saad tulemuse, mis on Sinu jaoks parim võimalik.
Kui Sul tekkis soov ka enda köök praktilisemaks või kaunimaks muuta, vaata meie tehtud töid ja võta ühendust!
Köögi planeerimise sammud: mida millal otsustada
| Faas | Mida otsustad |
| Enne mõõtmist | Kes köögis kokkab, eelarve raam, kas köök on avatud elutoaga |
| Mõõtmisel | Seinte tegelikud mõõdud, kommunikatsioonid, pistikud, ventilatsioon |
| Projektis | Planeeringu kuju, kapijaotus, tasapinna kõrgus, tehnika asukoht |
| Enne tootmist | Materjalid, furnituur, valgustus, käepidemed |
| Tootmise ajal | Enam midagi — muudatus tähendab uut detaili ja uut järjekorda |
Süvitsi: köögi planeerimise alateemad
- Köögi kujundamine ruumi kuju ja suuruse järgi — L, U, saar ja paralleelne lahendus
- Köögikappide mõõdud — kõrgused, sügavused, käiguvahe ja nurgakapi lahendused
- Köögi planeerimine paberil — kuidas esimene visand sünnib
- Neli punkti funktsionaalse köögi planeerimisel
- Kolm kõige tähtsamat küsimust köögimööbli planeerimisel
- Miks planeerida köök koos eksperdiga
- Kommunikatsioonid: pistikud, veetorud, ventilatsioon
- Köögivalgustus — üld-, töö- ja meeleoluvalgus
- Köögimööbli valmistamine: 7 sammu valmis köögini
Korduma kippuvad küsimused
Kust alustada köögi planeerimist?
Alusta kasutajast, mitte kapist. Pane kirja, kes köögis kokkab ja kui tihti, kui palju hoiuruumi on vaja ning milline on eelarve raam. Seejärel mõõda ruum koos kommunikatsioonide asukohtadega ja alles siis hakka kapijaotust joonistama.
Millal tuleb köögi planeerimisega alustada?
Siis, kui ruumi mõõdud ja kommunikatsioonide asukohad on teada, ehk enne elektri- ja torutööde lõpetamist. Nii saab pistikud, veeväljaviigud ja ventilatsiooni paigutada kappide järgi. Kogu protsess esimesest kohtumisest paigalduseni võtab tavaliselt 6–10 nädalat.
Milline köögi planeering on kõige praktilisem?
See sõltub ruumi kujust. Kitsas ruumis töötab ühe- või kahepoolne lahendus, keskmises ruumis L-kujuline köök, suuremas U-kujuline või saarega köök. Olenemata kujust hoia külmik, valamu ja pliit kolmnurgas ning jäta valamu ja pliidi vahele vähemalt 60 cm tööpinda.
Kui kõrgele planeerida köögi töötasapind?
Ligikaudu 10–15 cm allapoole küünarnukki, kui seisad püsti. Praktikas tähendab see kuni 160 cm pikkusel inimesel 82–86 cm, 165–175 cm pikkusel 88–91 cm ja 180 cm ja pikemal 92–96 cm. Eritellimusel köögis on kõrguse muutmine tasuta.
Kas köögi planeerimise eest tuleb maksta?
Mööblimasina puhul on esmane konsultatsioon ja köögiprojekti koostamine osa tellimisprotsessist. Täpne pakkumine sünnib pärast kohapealset mõõtmist ja materjalide valikut. Vaata köögimööbli hinnanäidiseid.
Mis on kõige sagedasem viga köögi planeerimisel?
Tööpinna kõrgus jäetakse standardiks ka siis, kui kasutaja on tavapärasest lühem või pikem. Teine sagedane viga on liiga vähe tööpinda valamu ja pliidi vahel ning kolmas on kommunikatsioonide asukoha avastamine alles pärast projekti kinnitamist.
Järgmine samm. Vaata 2000+ tehtud kööki galeriis ja alusta köögimööbli tellimisest — hea köögimööbel algab hästi tehtud plaanist.
